Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.
Seda punkti on seni kõige vähem rakendatud. Inimesed ei muutu aja jooksul tänu
IKT-le targemaks tarbijaks, vaid võib-olla isegi vastupidi. Säästmine on väga
keeruline, kui Eesti turg on selleks väga väike ja neid pakkumisi, mis turul
on, ei saa vaevalt ostjasõbralikuks nimetada. Muidugi on uuemate müügikanalite
tulekuga tarbijate käitumismudel muutunud, kuid vaevalt saab seda õnnestumiseks
nimetada. Pigem muutus reklaam seetõttu rohkem lõppostjale suunatud, mis võib
suurendada vähem teadlike ostude arvu. Inimesel pole võimalik sellega raha
teenida. Targad majad pole veel täies mahus meie turule jõudnud ja neid maju,
mis on saadaval, ei saa vaevalt "targaks" nimetada.
Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad
Üks kaasaegse elu tunnusjoon, mida tehnoloogiliste võimaluste juures enam eksisteerida ei saa, on bürokraatia. Saime sellest peaaegu täielikult lahti tänu valitsuse pingutustele, mis läbisid ka digitaliseerimise. Näiteks ministrite kabinet töötab võrgus ja üldse ilma paberiteta. Kõik, mis varem külastust nõudis, saab realiseerida Interneti kaudu.
Kommentaarid
Postita kommentaar